Ave Soodla
inglise keele õpetaja
inglise keele õpetaja
Elus on igasuguseid pöördeid: vahel võtavad asjad pöörde paremuse, vahel pahemuse poole, vahel tuleb pöörata paremale, vahel vasakule, maakera on pöördunud itta ja hiljem jälle tagasi läände. Kõike eelnevat arvesse võttes peaks digipööre olema midagi turvalist, tasast ja väikest.
Kui koolis esimesi kordi digipöördest juttu tehti, siis ei osatud vist suurt midagi arvata. Ainult et: ah ju see mingi arvutiasi jälle on, tuleb ehk koolitaja, noh ja siis, elame üle ning hiljem teeme vanamoodi edasi.
Kui tuli juttu mingitest äppidest, siis eks me neist ju kuulnud olime, aga et neid ise teha... Milleks? Nagunii võtab see kõik mõttetult palju aega ning kasu tõuseb ettevõtmisest vähe.
Aga asi läks käima ootamatult hoogsalt - seda muidugi tänu revolutsiooniliselt meelestatud digiinimestele, kes maakera telge kirglikult pöörama asusid. Alalhoidlikumad löntsisid sündmuste sabas kaasa ja nondiggerid hoidsid eemale.
Aga ega niimoodi kaua ei saanud. Algul ettevaatlikult, aga siis ikka julgemalt ja julgemalt hakati katsetama. Mina muidugi ka, kus siis muidu! Esimesed nutiseadmetaga tunnid läksid lippadi-lappadi: WiFi kadus keset tegevust nagu vits vette, lapsed ujutasid saamatu juhendaja küsimustega üle ning lõpuks mindi digiseadet jagades tülli! Palju kisa ja vähevõitu villa!
Kui jonnakaid digientusiaste ei oleks olnud, siis oleks nii mõnegi tarm selle koha peal raugenud. Aga neis oli kirge ja nad olid kangekaelsed! No ei jätnud järele! Ning tasapidi harjusime igapäevaselt digivaldkonnas toimetama. Enne augustikuist nutiseadme ja VOSK'i koolitust õppisin selgeks, kuidas IPad'i sisse lülitada, aga vanematele korraldatud digiõhtul aitasin (oma arust päris pädevalt) külalisi tahvelarvutis mitte ära eksida. Olin ise ka üllatunud, et nelja kuuga oli asjatundmatust juhendatavast juhendaja saanud.
Tundides on nüüd tavaliseks saanud küsimus: "Kas testi võib teha nutiseadmes?" Alati võib, aga ei pea. Paberisõbrad saavad loomulikult võimaluse kasutada endale meelepärast meetodit.
Ei ole mõtet rääkidagi selgeks õpitud või isetehtud äppidest, kasutatud või kasutatavatest keskkondadest, kursustest ja tohutust hulgast uutest teadmistest - me kõik oleme omadega ühes kohas. Vähemalt enam-vähem. Siiski olin pärast 3ndale klassile LearningApps keskkonda grupi loomist üllatunud, kui need vaevu kümneaastased lapsed mind omaloodud äppidega sõna otseses mõttes üle ujutasid. Miks nad seda tegid? Sest põnev oli. Ja kuna nad püüdsid oma loomingusse panna seda, mida nad ise olid just õppinud, siis sai kõik veelgi selgemaks.
Mina tahtsin neid tunnustada ja pidin selleks meelde tuletama digimärkide loomise. Ja nii me siis arenesimegi, sümbioosis. Ja areneme edasi. Kuhu me välja jõuame, seda me veel ei tea. Laste võimete ja loovuse piir on veel väga kaugel ning eks meiegi piirid nihkuvad tänu neile kogu aeg kaugemale. Elukestev õpe kestab ju senikaua kuni me ise kestame.
Lisan väikese ja täiesti meelevaldse valiku 3. klassi õpilaste loomingust.
http://learningapps.org/display?v=p3zb445m501
http://learningapps.org/display?v=pgv5s3rv501
http://learningapps.org/display?v=poqf8ke2201
http://learningapps.org/display?v=pbvt3o9m501
http://learningapps.org/display?v=pcyjd69x501
http://learningapps.org/display?v=pcuut78kc01
Kui tuli juttu mingitest äppidest, siis eks me neist ju kuulnud olime, aga et neid ise teha... Milleks? Nagunii võtab see kõik mõttetult palju aega ning kasu tõuseb ettevõtmisest vähe.
Aga asi läks käima ootamatult hoogsalt - seda muidugi tänu revolutsiooniliselt meelestatud digiinimestele, kes maakera telge kirglikult pöörama asusid. Alalhoidlikumad löntsisid sündmuste sabas kaasa ja nondiggerid hoidsid eemale.
Aga ega niimoodi kaua ei saanud. Algul ettevaatlikult, aga siis ikka julgemalt ja julgemalt hakati katsetama. Mina muidugi ka, kus siis muidu! Esimesed nutiseadmetaga tunnid läksid lippadi-lappadi: WiFi kadus keset tegevust nagu vits vette, lapsed ujutasid saamatu juhendaja küsimustega üle ning lõpuks mindi digiseadet jagades tülli! Palju kisa ja vähevõitu villa!
Kui jonnakaid digientusiaste ei oleks olnud, siis oleks nii mõnegi tarm selle koha peal raugenud. Aga neis oli kirge ja nad olid kangekaelsed! No ei jätnud järele! Ning tasapidi harjusime igapäevaselt digivaldkonnas toimetama. Enne augustikuist nutiseadme ja VOSK'i koolitust õppisin selgeks, kuidas IPad'i sisse lülitada, aga vanematele korraldatud digiõhtul aitasin (oma arust päris pädevalt) külalisi tahvelarvutis mitte ära eksida. Olin ise ka üllatunud, et nelja kuuga oli asjatundmatust juhendatavast juhendaja saanud.
Tundides on nüüd tavaliseks saanud küsimus: "Kas testi võib teha nutiseadmes?" Alati võib, aga ei pea. Paberisõbrad saavad loomulikult võimaluse kasutada endale meelepärast meetodit.
Ei ole mõtet rääkidagi selgeks õpitud või isetehtud äppidest, kasutatud või kasutatavatest keskkondadest, kursustest ja tohutust hulgast uutest teadmistest - me kõik oleme omadega ühes kohas. Vähemalt enam-vähem. Siiski olin pärast 3ndale klassile LearningApps keskkonda grupi loomist üllatunud, kui need vaevu kümneaastased lapsed mind omaloodud äppidega sõna otseses mõttes üle ujutasid. Miks nad seda tegid? Sest põnev oli. Ja kuna nad püüdsid oma loomingusse panna seda, mida nad ise olid just õppinud, siis sai kõik veelgi selgemaks.
Mina tahtsin neid tunnustada ja pidin selleks meelde tuletama digimärkide loomise. Ja nii me siis arenesimegi, sümbioosis. Ja areneme edasi. Kuhu me välja jõuame, seda me veel ei tea. Laste võimete ja loovuse piir on veel väga kaugel ning eks meiegi piirid nihkuvad tänu neile kogu aeg kaugemale. Elukestev õpe kestab ju senikaua kuni me ise kestame.
Lisan väikese ja täiesti meelevaldse valiku 3. klassi õpilaste loomingust.
http://learningapps.org/display?v=p3zb445m501
http://learningapps.org/display?v=pgv5s3rv501
http://learningapps.org/display?v=poqf8ke2201
http://learningapps.org/display?v=pbvt3o9m501
http://learningapps.org/display?v=pcyjd69x501
http://learningapps.org/display?v=pcuut78kc01