See, mis klassis töö ajal toimus, nimetab õpetaja Ele õppimiseks - õpilased arutasid omavahel õpitud teemasid, kasutasid erinevaid allikaid info leidmiseks ja olemasoleva teadmise kinnitamiseks või rühmakaaslasele kahtluse puhul tõestamiskes. Nad otsisid üles Eesti Põhiseadusest punkti, mis käsib loodusvarasid kaitsta ja hoida, nad pidid isegi katsetama oma oskusi maailma atlasega ja võrdlema Norra ja Eesti maavarasid ning nende kasutusalasid, pidid leidma loogilise selgituse, miks Eestis on eramajad enamasti puidust, kuid Lõuna-Euroopas kivist. Nad liikusid edasi õpitud pisidetailidest ning panid need teadmised kokku suuremasse, palju olulisemasse plaani.
Rühmatöö formaat ei piirdunud ainult oma rühmas efektiivse töö tegemisega, vaid abi ja nõu paluti aeg-ajalt ka teistelt rühmadelt, nt "mis aadressil need seadused meil koos olidki?", "kelle on hetkel tahvel vaba, mul on vaja üks asi üles leida" või "kas sa saaksid mulle atlase ulatada".
Selline koostöö ja info seostamine õpetab õpetaja Ele arvates palju rohkem, kui faktide ja mõistete pähe tuupimine vaid kontrolltöö ajaks. Ka varem on sama klass teinud taolises formaadis töid, nt eelmine aasta ilmastiku teemas tegid nad õuetunnina rühmades läbi praktilised ülesanded ilmastiku parameetrite mõõtmise näol.